Idee luua Euroopa kultuurilinnade võrgustik Eestis tekkis kahest asjaolust.
Esimene kaalutlus oli taktikaline ja seda kava võiks nimetada „Tallinn 2011“.
Aastal 2011 Euroopa kultuuripealinnaks saav Tallinn paikneb oluliste turismimagnetite kolmnurgas: Riia kui Baltikumi õhuvärav, Peterburi kui Baltikumi atraktiivseim linn ja Helsinki kui Euroopa kultuuripealinn 2002, disainipealinn 2011 ja viimaks ka kese 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade Tallinna ja Turu vahel. Kasvatamaks oma kultuurilist erikaalu selles koosluses, suurendamaks oma huviväärtust peab Tallinn kujutama endast väravat, mis edasi avaneb kogu Eestisse. Tallinnast ei peaks 2011. aastal saama mitte kultuurimarsruudi lõpp-, vaid alguspunkt: siit edasi viigu tee teistesse Eesti linnadesse! Eestis on palju avastada, siin on rikas ajalugu ja põnevad traditsioonid, lahedad inimesed ning ainulaadsed üritused. Eesti on avastamata maa!
Teine kaalutlus oli strateegiline. Ja seda kava võiks tinglikult nimetada „Tallinn 2012...“. Me tahaksime, et Euroopa kultuuripealinna aasta poleks mitte mööduv ürituste sari, vaid niisugune rahvusvaheline sündmus Tallinna ning Eesti ajaloos, mis kinnistaks ja tugevdaks meie positsioone Euroopa XXI sajandi kultuurikaardil. Me tahame, et aasta 2011 kujuneks Eesti kultuurile enese- ja tulevikukindluse kasvu aastaks. Et me sestpeale jääksime söakalt püsima Euroopa kultuurilavale, teades oma väärtust ja julgedes selle väärtuse kehtestada mitte enam kohalikus, maakondlikus mastaabis, samuti mitte üksnes Eesti piires, vaid ka Euroopa Liidu, Euroopa piires. Eesti kultuur on Euroopa kultuuri tähelepanuväärseimaid osi. Meie linnades säilitatakse ning arendatakse Euroopa kultuuri ainulaadsel moel. Me ei tarvitse olla suured arvult, aga me oleme suured oma vaimult!
Idee saab teoks
Tallinna päeval, 15. mail 2009 kirjutasidki üheksa linna volikogu esimehed või linnapead raekojas alla leppele moodustada suhtevõrgustik „Euroopa kultuurilinnad Eestis 2011“. Tallinna kutsel olid esmaliitujateks Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi ja Võru.
Neile lisandus 8. augustil 2009 Põlva ja 12. veebruaril 2010 liitusid veel Valga, Elva ning Otepää.
15. mail 2010 kasvas võrgustik veelgi, kui sellega ühinesid Jõhvi, Sillamäe, Suure-Jaani, Tõrva ja Türi.
Linnade esindajad täpsustasid 3. juunil 2009 Paides ja 19. märtsil 2010 Tallinnas, kuidas arendada üle kogu Eesti kultuurilist, logistilist ning imagoloogilist koostööd.
Tallinna Linnavolikogu esinduse Peterburi-visiidil 12.-17. veebruaril 2010 lepiti kokku ka sealtpoolses logistilises toetuses Euroopa kultuurilinnadele Eestis aastal 2011.
Kõigi kasu
Selge kasu kasvab sellest ettevõtmisest kolmeti.
Esiteks. Samal ajal kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, sünnib ka Eesti linnade kultuurikommunikatsiooni võrgustik. Eesti omandab uuel tasemel kultuurilise ühtsuse.
Teiseks. Lisaks Eesti uuele kultuurilogistilisele ühtsusele tekib linnadel võimalus ja vajadus leida ja tugevdada oma kordumatut isedust, oma imagoloogilist erinevust. Võrgustiku linnad otsivad vastust küsimusele: mida on meil niisugust, mida pole mitte kellelgi teisel ei Eestis ega Euroopas ja kuidas me saame ennast paremini kogu maailmale näidata? On hakatud mõtlema oma linna kuvandile Euroopa üldpildis – see on riigi kultuuriteadvuse tõus uuele tasemele, uude mõõtkavva!
Ja kolmandaks. Igale Eesti linnale on kogunenud lepingulisi koostöö¬partnereid Euroopas ning mujal maailmas. Kultuuriaasta 2011 on sobiv põhjus need poolenisti soiku jäänud suhted ühiselt uuesti käivitada, kasutada oma juba olemasolevaid suhtluskanaleid Eesti jõulisemaks integratsiooniks Euroopa kultuuri.
Kultuurilinnade võrgustik Eestis on uus etapp Eesti kultuuri arengus. Mul on väga hea meel, et selle arengu algatas ja käivitas Tallinna Linnavolikogu, võttes endale riikliku kultuurikorralduse ülesande. Sellest võrgustikust saab XXI sajandi Eesti kultuuri alusmüür, sest see jääb kestma ja toimima ka pärast 2011. aastat – kuni kestab Eesti kultuur.
